Suur teleritest

Artikli autor Heigo Ensling

3D keha on valmis, aga vaim on veel nõder.

Mitme dimensiooniline on teler? Ühe – päris kindlasti mitte, kuigi mõned telerid külgvaates hakkavad juba meenutama kriipsu. Kahe dimensiooniline – kindlasti – ekraan on sile tasand, mille peal meie aju näeb veidi ruumist pilti. Aga kolme dimensiooniline? Kindlasti, jah, sest peale oktoobris läbiviidud testi võib lisaks allakirjutanule seda tõestada ka Paul Lõiv ning Veiko Tunnel, kelle teravad silmad aitasid järjestada 3D telepildid pingeritta.

Selle aasta kevadel näitasid nii Samsung kui ka Sony lühikest aega oma demomudeleid ning väikese ülevaate nende pildist sai lugeda ühest Digi numbris. Vahepeal on hulga vett merre voolanud ning kõikide suurte tegijate 3D toega telerid ka Maarjamaale müüki jõudnud ning oktoobri keskel seisid kuus 3D telerit riviülevaatuseks valmis.

Milliseid telereid testisime?

Osalejad: viis LED taustvalgustusega LCD telerit – LG 55LX9500, Philips 46PFL97005H, Samsung UE55C9000ZW, Sharp  LC-46LE925E ja Sony KDL-46HX900 ning neile pakkus konkurentsi plasma tehnoloogiale truuks jäänud Panasonic TX-P50VT20E. Neist kaks – Philips ning Sony kannavad silti 3D Ready, ülejäänutel on komplektis kaasas vähemalt ühed 3D prillid.

2M ehk mängijaid ning meediat esindasid Sony PS3 koos uuendatud 3D tarkvaraga ning Philips Blu-ray mängija BDP7500, meediaks aga mõlema tootja 3D demoplaat, kuna päris 3D filmi pole Eestis veel saada.

Arengud taustavalgustuse osas

2010. aasta on tootjate vaates olnud murdeline, lisaks 3D-le on lisandunud teleri pakendite peale ka teised märksõnad – LED backlight, WiFi certificated, DLNA certificated.

Kui veel 2009. aastal tundus, et LED-taustvalgustus on vaid Samsungi ja LG väljamõeldis ning teised tootjad ei kiirusta oma lahenduste väljatöötamisega, siis alates sügisest on kõigil suurtel toojatel valikus LED-telerid ja mitte ainult EDGE LED-d , vaid juba Direct LED. Esmakordselt tekkis võimalus juhtida ekraani erinevate osade taustvalgustuse intensiivsust, edastades täpsemalt ning kiiremalt kaadrites toimuvaid valgusmuudatusi.

Väiksem voolukulu

Teiseks mõjutab LED-taustvalgustus kindlasti rohelist mõtlemist, kuna selliste telerite voolutarve on umbes 30% väiksem kui tavalistel LCD teleritel.

Algselt mobiilindusest välja kasvanud DLNA standardi tugi hakkab olema ka üheks määravamaks teleri ostul, sest kes see ikka soovib täiendavat tarkvara oma arvutitesse installeerida, kui teisel tootjal on olemas teler, mis ise leiab koduvõrgus üles jagatud kaustad ning lisaks suudab neis leiduvat ka maha mängida.

Mida me võrdlesime?

Lisaks 3D-pildile hindasime prillide mugavust, loomulikult vaatasime üle nii liidesed kui ka menüü loogika ning hindasime ka pultide kätte sobivust. Mõõdetud sai kõigi telerite valgepunkt ning värvispekter. Uurisime ka tavalist 2D telepilti taasesitust „Gladiaator“ DVD-lt ning päris telekanalite pilti Elioni digiTV-st ning tehtud AVCHD nimelise tarkvaraga kontrastsuse ja põhivärvide testid.

Kes lugejast pole rahul oma koduse teleri tootjapoolsete standardseadetega, siis tasub selle tarkvara abil proovida kalibreerida oma teler ning veenduda, et lõpptulemus on kindlat parem kui algne tehaseseade.

Tähelepanelik lugeja avastab nüüd, et testimata on jäänud telerite heli – kõik õige – selles hinnaklassis telerite kasutamisel on KOHUSTUSLIK kasutada kodukino või ressiiverit, et nautida korralikku helipilti.

Teler on enamat kui telepildi mahamängija

Teler pole täna enam vaid telepildi mahamängija, pigem on temast saamas elutoa tähtsaim sisustuselement ning meediamängija. Selles hinnaklassis teleritel on kõigil olemas LAN-liides võrgutamiseks ning koduvõrgus leiduva mahamängimiseks. Lisaks panevad tootjad juurde ka @TV nimelist tarkvara, mis suudab netiavarustest teleriekraanile tuua fotosid, liikuvat pilti, mänge ja paljut muudki. Ka DLNA kokkusobivus ning @TV võimalused on testtulemustest leitavad.

Testis kaks FullHD telerit

Lisaks suurtele 3D teleritele, tellisime testi ka keskklassi 32-tollised FullHD telerid, et heita kiirpilk ka nende pildi ja helikvaliteedile, sest jõulud on kohe-kohe ukse ees ning kingitustekotti sobib kenasti ka pisem FullHD teler. Eriti kui kasutusel mõni väiksem elutuba laiusega kuni kolm meetrit, lastetuba või magamistuba – loetletud said kohad, kuhu sobib 32-tolline teler ideaalselt.

Samsung UE559000ZW; hind 93990.- (Elion)

Samsungi uus 9000-seeria teler on tõeline sümbioos inseneri taibukusest ning disaineri nägemusest. Üliõhuke – kui läheneda küljelt, näeb vaid 7,8 mm paksust paneeli. Väidetavalt titaanist, kuid silma järgi pigem poleeritud alumiiniumist korpus jätab tõesti kauni mulje ning seda ei saa rikkuma ka ühendusjuhtmed, sest neid lihtsalt seal ei ole. Kõik ühenduspesad ja lisaks ka tuuneri osa asuvad harjatud alumiiniumist katte saanud teleri jalas.

Mida vähem rippuvaid juhtmeid, seda kaunim vaatepilt. Ka juhtnupud on leidnud väärilise peidupaiga jalas – piisab vaid käega kergelt jala eest liikumisest, kui motoriseeritud ja valgustatud nupula väljub korpusest, pakkudes puldi kadumisel võimalust nii kanali vahetuseks kui ka heli reguleerimiseks. Ja kui pult tõesti juhtub ära kaduma, on kaotused suured. Nimelt varustab Samsung oma 9000-seeria WiFil töötava ning miniatuurse puutetundliku ekraaniga puldiga.

Ja mis kõige tähtsam – nüüd võib rahulikult jalgpalli matši ajal WC-sse minna või isegi prügiämbrit välja viima, sest puldi ekraanil on näha ja kuulda kõik sama, mis suurel teleri ekraanil.

3D pilt hüplik

Aga aitab kiitmisest küll – 3D pilt on veidi hüplev, tingitud on see teleri vaid 200 Hz kaadrisagedusest, prillid heledust maha ei võta ka pead veidi liigutades. Sisselülitamine pole mugav – vajutad küll nuppu, aga kohe aru ei saa, kas prillid lülitusid tööle või ei.

2D pildiga võib rahul olla, värvigamma hea, kontrastsus hea – on olemas nii must kui ka tumehallid toonid, valge osas kolme viimast eriti valget ei erista. Taustvalgustus on ühtlane. Pildi liikumise sujuvuse testis jääb viimaste hulka ehk arvuti mänguekraaniks eriti ei sobi.

DLNA asemel kasutab Samsung nimetust Allshare – leiab küll arvutist jagatud kaustad üles, kuid mahamängimiseks peab arvutisse lisatarkvara installima.

Sony KDL-46HX900 hind 44999.-, prillid: 1599.- 3D saatja: 899.- (Sony Center)

Sony saab kiita ülihea kontrastsuse eest, sõltumata värvist, joonistab ta alati kõik toonid puhtalt välja, puhtal must-valge skaalal on kõik vahetoonid eristuvad, valgesse ei löö sisse ei roosat ega sinist. Ainult filminäitamisel kipub Sony punase asemel ekraanil purpurpunast näitama. Taustvalgustus jaotub väga ühtlaselt. Kiitma peab ka Sony tarkvara, mis tunneb ära siseneva signaali – fotod näitab ta automaatselt pildirežiimil ning filme filmirežiimil.

Täpselt samamoodi saab Sony aru DLNA funktsioonist – kõik filmid on nähtavad menüüs “Video” all, muusika “Muusika” all ning pildi “Fotode” all. Ei ole vaja nuputada, kus on see uus liidetud seade või USB-pulk. Kiirelt liikuva pildi näitamisel jääb Sony küll parematele veidi alla, kuid detailid toob ta alati välja.

3D prillidega ei saa vaadata nurga alt

3D vaatamine Sonyga nii valudeta ei kulge, sest valge värvi näitamisel on tunda kerge võbin, samas must on tõesti must ning tumehall on mustast selgelt eristuv. Prillide sisselülitamisel süttib roheline indikaatortuli ning prillid on töös. Ainult – ära jumala pärast proovi Sony 3D pilti diivanil lesides vaadata – vasakul küljel olles muutub pilt violetseks ning paremal küljel olles roosaks.

Disainiga pole Sony liialdanud, sümpaatne monoliitne ekraan koos jalaga ja eriti mati ekraanipinnaga. Puldi kasutamine vajab õppimisaega, sest seal on liiga palju nuppe, samas käes on pult mugav.

Philips 46PFL9705H hind:  42990.- 3D KIT (saatja ja prillid) 3990.- (Elion)

Disaini poolelt on Philips Veiko sõna kuulanud ning uus mudel ei meenuta enam Voimixi kaant. Ka pult on muutunud – metalne, ovaalne, minimalistlik, isegi sisendi valiku nupp on kadunud ja sellest on kahju.

Iga uue seadme lisamiseks tuleb kõigepealt liikuda “Home” menüüsse ning seal ära defineerima, millises liideses mingi seade asuma hakkab. Erinevate seadmete vahel valikute tegemiseks tuleb samuti seada seade “Home” nupu alt. Puldile on lisandunud “Nutikas” nupp, mille abil saab valida kiirelt nii pildi kui heli seadeid.

Prillid mõistavad ise, millal 3D-d vaatad

Teler on tavaoludes 2D, juurde on vaja osta 3D KIT, mis sisaldab saatjat, kaks paari 3D prille ning USB-pulgal tarkvara. Kuigi Philipsi prillid meenutavad kõige rohkem tavalisi päikseprille, siis puudub neil sisselülitusnupp – prillid saavad ise ära, kui teler edastab 3D pilti ning lülituvad automaatselt tööle. Ei mingit jama sisselülitamisega või kogemata välja lülitamisega.

3D pilt on sujuv, värvid puhtad, mõnes üksikus kohas paistab 2D pilt veidi läbi, aga muidu on 3D pilt parimate hulgas. Pea liigutamine värvigammat ei muuda, küll aga tumeneb veidi pilt, kui pea ei ole otse.

Sujuv pilt, head värvid

Philipsi pildi liikuvussujuvus on testi paremaid, jagades Sharpiga esikohta. Kontrastsuse osas auväärne kolmas koht, valge on sooja tooniga valge ning must hea. Ka ekraani pind on hea matt, mis võimaldab pilti vaadata ka nurga all. Tekstitestis kumavad O tähed taustvalgustust läbi, ka hästi heledal pinnal on näha taustvalgustusest tingitud tumedamad kohad ekraani keskosas.

DLNA toimib nii üle LAN- kui WiFi-ühenduse, leiab arvuti ja sealt jagatud kaustad, jagab ise failid oma kaustadesse – video, muusika, foto. Net@TV võimaldab lisaks Philipsi poolt pakutavast ka internetis surfamist. Auhinnatud kui EISA 2010/2011 parim LCD teler.

Sharp LC-46LE925E hind 39990,- (Entre ja Tehnikatäht)

Sharp on jäänud truuks EDGE LED tehnoloogiale, kuid üllatab neljavärvi LCD-paneeliga – lisaks tavapärastele punasele, rohelisele ning sinisele, on lisatud kollane alampiksel elik siis RGBY. Selle triki eest on Sharp saanud ka  EISA auhinna 2010.

3D pilt testi parim, liikumine väga sujuv, kordagi ei jää silma topeltpilt. Valge on puhas ning must on sügav must, värvisügavus ning detailid väga head. Prillide kasutamiseks tuleb nupule vajutada ning sekund hiljem on prillid töös.

Eeskujulik pildikvaliteet

Pildi liikumissujuvuselt jagab Sharp Philipsiga esikohta, olles sõltumata kiirusest lõpuni loetav. Kontrastsuse osas tuleb Sharpi samuti kiita, jäädes napilt alla vaid Sonyle. Filmi vaatamisel suudab Sharp oma heleda pildiga kõik detailid välja joonistada, ainult punasest värvist jääb puudu. Seda on näha ka diagrammil, kus värviskaala kaldub rohkem rohelise-kollase poole, jättes punase vaeslapse ossa.

Õnneks on võimalik isiklike seadete all ka värvi tasakaalu paranda, aga kõikide diagrammide tulemused on saadud tootjapoolsete standard või tavaseadetega. Mustvalge fotode vaatamisel on Sharp Sonyga võrdväärne, värvipiltide puhul on lilla toon kadunud – lilled puhtad sinised.

DLNA on sertifitseeritud, WiFi-pulk teleriga kaasas – mis üles leiab, selle ka maha mängib. Heaks boonuseks on telesaadete SD-mälukaardile puhverdamine – saab panna saate pausile, et hiljem sobival ajal edasi vaadata.

Ainuke häiriv detail on ekraan – otse vaadates ei häiri, aga juba 45 kraadi all ekraan paras peegel.

LG 55LX9500 hind 54999.- (Entre, Tehnikatäht)

Kaugelt vaadates näeb LG 9500 seeria kallis välja, läikiv must raam, külgvaates parajalt õhukene, aga see klaasiga kaetud ekraan jääb ka sisselülitatult toimina nagu peegel. Ja peeglist telepilti vaadata – miks nii LG?

Juhtimiseks pakub LG kahte pulti – tavapult selle igapäevases mõistes ning teine, veidi Wii pulti meenutav 5 nupuga ning liikumisanduriga varustatud pointeri pult. Ekraani menüüdes liikumiseks tuleb pulti veidi liigutada ning noolekujuline kursor liigub ekraanil sinuga sünkroonis. Vaid mängudes avaldub selle puldi liikumisandur – saab mängida nii golfi kui ka bowlingut – liiguta vaid veidi kätt ning imiteeri lööki, mänge on kümmekond.

Saab hakkama pea iga tüüpi videofailidega

NETCast pakub hetkel vaid kolme teenust – Accuweater, Youtube ning Picasa pildialbum, kuid see-eest saab LG hakkama vist igat tüüpi videofailiga, mis USB pulga peale salvestatud – ei mingeid koodekite otsimisi või not supported formati.

Must värv liiga pealetükkiv

3D pilt hakib vaatamata 400 Hz kaardisagedusele, valge värv on määrdunud ning värvid tuhmid. Samas – pea kallutamine koos prillidega pilti tumedaks ei tee, heledus säilib.

2D pildi puhul saab LG kiita pildi sujuva liikumise eest, olles kindlalt parem nii Samsungist kui Sonyst. Liikuva pildi kvaliteet ja värvid on küll paremad kui 3D vaates, tumedal alal ei tule detailid esile. Sama lugu on ka must-valge fotodega – tugev must sööb ära detailid. Täpselt samasuguselt käitub LG kontrastsuse testis – must ja 4 esimest tumehalli kastikest on täiesti eristamatud – kõik on ühtlaselt mustad, siit ka selge viimane koht. Samas valge poolel on valgetoonid natuke paremini eristatavamad, värviskaala heledamas osas ei ole võimalik eristada punast, lillat ning purpurit.

Kaablite ühenduspesad asuvad tagapaneelil ning avanevad seina poole – seega SCART-kaabli kasutamisel telerit seinale eriti ei kinnita. LG – vaata millised ülemineku kaablid sinu naaber Samsung on kaasa pannud!

Panasonic TX-P50VT20 39990.- (Euronics)

Peale Pioneeri lahkumist plasmatelerite turult, on ainsaks tõsiseltvõetavaks tegijaks jäänud Panasonic. Vaadates P50VT20 mudeliga kaasnevaid positiivseid ülevaateid ning testivõite välismaa ajakirjanduses, eeldasime, et meie testivõitja on enne testi selgunud. Aga võta näpust.

Kui siiamaale saime väita, et plasma sobib nii hämarasse kui ka heledalt valgustatud elutuppa kvaliteetse värvipildi edastajaks, siis nüüd peame oma sõnad tagasi võtma. Konkreetselt selle isendi paneel on mustjas-rohekas ning mida heledam on tuba, seda rohekam on tema must. Kahju ja usume, et tegu on vaid selle testi saabunud teleri omapäraga.

3D prillid efektsed, kuid mitte funktsionaalsed

Panasonicu 3D prillid on kõige edevamalt disainitud, aga ei kannata ülevalt või kõrvalt langevat valgust – raami ja klaaside vahel on vahe. 3D vaatamiseks olgu tuba hämar. Samas saavad need prillid meie kolme käest kiita, kuna need on ainsad, mis võimaldavad 3D pilti ka külili vaadata – ideaalsed diivanil lösutavale mehele.

3D pildisügavus on hea, veidi on silmadel tunda hakkimist. Valge on soe, aga must on roheka tooniga. Kiire pildi edastamisega saab Panasonic hästi hakkama, pilt on sujuv ning joonistub kiiresti ilma varjude ja üleminekuteta.

Kontrastsuses jääb teistele alla

Kui kontrastsuse testides on alati võidukad olnud plasmatelerid, siis nüüd ei saa Panasonic vastu Sonyle, Sharpile ega ka Philipsile. Must ja tumehall pole lihtsalt eristatavad. Halltoonide keskosas on selgelt nähtavad roosa, roheline ja pruun triip. Küllastunud värvide korral on tavaliselt plasmad väga neooniks kätte läinud, kuid seekord õnneks neoonvärve ekraanile ei teki.

Võrku ühendamisel uuendatakse kohe tarkvara

Võrgutamiseks saab kasutada nii LAN kaablit kui komplekti kuuluvat WiFi pulka, ainsa telerina pakub Panasonic netti jõudes kohe tarkvara uuendamist. Tarkvara uuenduse käigus lisandusid VieraCast lisavalikud, kuid ekraanipilt paremaks ei muutunud. VieraCast võimaldab lisaks Picasa-le ja Youtube-le kasutada Skype-vestlust, aga ka mitmeid ainult Saksamaal nähtavaid @TV kanaleid.

Telesaateid on võimalik salvestada SD-mälukaardile.

3D testi kokkuvõte

Kuus suurt ning kolmemõõtmelist pilti näitavat telerit on üle vaadatud ning nüüd tuleb need kuidagimoodi ka pingeritta saada. Sest, mis test see ikka on, kui kohti ei jagata.

Raske oli seekord leida kõigist kõige paremat. Miks? Väga lihtsal põhjusel – 3D ja 2M. Nagu testi pealkirjaks sai pandud – keha ehk telerid ning prillid on tõesti valmis, aga vot seda meediat, mis meile koju tõelise kolmemõõtmelisuse toob, seda veel ei ole.

Hetkeseisuga pakuvad TV-operaatorid mõningaid HD reolutsiooniga telekanaleid, ega enamus kanaleid, vaatamata ka Eesti telejuhtide juunikuisele lubadusele, edastavad oma saateid tasapinnalise pildiga, SD resolutsiooniga ja mis veel kõige hullem – ikka veel 4:3 pildisuhtega.

Ma saan aru küll, et Eesti on väike ja vaene riik ning teleprogrammide üleviimine 16:9 pildiformaadile võtab aega. Sisemas usun, et lähima kolme aasta jooksul saame ETV vaadata ka juba 720p resolutsioonil, aga 3D – see on ULME, kui kasutada ühe tuntud digitv operaatori paljukiidetud reklaamisõna.

Sony jättis sümpaatseima mulje

Kõige enam on usku Sonysse, kel lisaks telerite tootmisele, on olemas 3D toega PS3 mängukonsoolid, kuhu peale on oodata lähiaegadel nii uusi 3D mänge kui ka remiksitud 2D->3D mänge. Samuti on teada-tuntud ka Sony Pictures – oodata on ka sealt 3D filme. Teised teleritetootjad peavad aga leidma endale partneri filmitootjate hulgas, kelle toodangut saaks teleritele ja Blu-ray mängijatele karpi kaasa panna.

Seega hinnangute andmisel lähtusime 50% 3D pildist ning 50% tavatelevisiooni edastamise võimetest.

Parimad 3D ja tavapildi vaatamiseks

Esikolmik 3D vaatamiseks – Sharp, Sony ja Philips. (4,5 punkti viiesel skaalal)
Esikolmik tava ehk SDTV vaatamisel – Philips, Sony ja Sharp.

Seega – autasustamispjedestaal läheb jagamisele kolme vahel – tähestiku järjekorras: Philips, Sharp ja Sony. Nagu iga teise testiga, saab lugeja ise skaala protsente enda järgi ümber seada ning teha endale meelepärane järjestus. Aga need kolm 3D telerit on lihtsalt teistest paremad, sõltumata sisenevast signaalist, toa valgustusest ja kirja pandud tehnilistest parameetritest.

Neljas kindalt Samsung (4 punkti), viies LG (3 punkti) ning kuues – oh üllatus-üllatus küll – Panasonic (2,5 punkti).

Samas on tegemist nende tootjate parimate mudelitega, mis muuhulgas suudavad hakkama saada 3D pildi edastamisega.

Soovitus teleriostu planeerijatele

Kel selle aastanumbri sees veel plaan teler osta, tasub veidi rahulikult mõelda. Soovides osta parimat, peab kindlasti vaatama 9-seeria telereid, aga tootjad on lisanud sellesse seeriasse juba 3D võimaluse. Samas – 3D-s vaadata aga midagi veel pole. Kuna telerit ei osteta endale aastaks–paariks, vaid ikka viieks-seitsmeks aastaks, tuleb pöial rusikasse suruda ning jääda lootma, et seda 3D meediat nii filmide, kontsertülesvõtete kui ka mängude vallas oleks juurde tulemas.