Kas kaablil ja kaablil on vahe?

Lihtne vastus – on küll,  aga selleks, et kogu lugu ausalt ära rääkida, tuleb alustada päevast kui otsustasin oma täisaktiivse helisüsteemi (autos) vahetada passiivsüsteemi vastu. See tekitas omakorda probleemi, millega pole enam aastaid pidanud kokku puutuma – RCA kaabli valik. Mäletan, et varem oli põhiline argument kaablite valimisel mürakindlus. Siiani olin suhteliselt skeptiline selles osas, mis puudutas kaablite mõju helisignaalile endale.

Kolm paari signaalikaableid on igal juhul tuntav väljaminek, seega otsustasin antud teemasse natuke rohkem süveneda. Netiavarustes leiab kommentaare ja ülevaateid seinast-seina. On neid kes peavad kogu kaabliäri parajaks umbluuks, ning on heligurmaane, kes silma pilgutamata nõus “investeerima” tuhandeid kroone ( mõni isegi dollareid) ühte poole meetri pikkusesse kaablijuppi. Paari kuu pikkuse netiodüsseia lõpuks olid tekkinud mingid arvamused ja eelistused. Plaan oli kasutada samasid DLS Ultimate rca kaableid, mis mu süsteemis senimaani protsessorist võimenditesse heli toimetasid.

Lõplike kahtluste hajutamiseks tekkis väike plaan võrrelda erinevaid kaableid soojas ruumis korraliku tehnika taga ning otse loomulikult sobis selleks kõige paremini Audiodesign-i kaupus lõunakeskuses :). Mõeldud – tehtud.

Esmalt ütlen nii palju, et kogu jutt on minu enda subjektiivne aravamus (Pauli kommentaaridega) ning kõike ei tasu absoluutse tõe pähe võtta.

Signaaliallikana kasutasime C.E.C. TL51XR rihmajamiga CD mängijat:

Võimendiks oli “mingi” NAD stereovõimendi:

Ning kõlaritena samuti “mingid” Swans’i kõlarid:

Testplaadiks oli seekord Loreena MCkenniti Elemental

1) Testimist alustasime Supra kaablitest:

Kuna hetkel puudus veel võrdlusmoment, siis tundus kõik ilus ja paigas. Hilisema korduvkuulamise tulemusena tundus, et supra kaablid tõstavad kõrgemaid sagedusi, mille tulemusena heli tundub “kirkam” samas kesksagedust oli nendes ehk isegi liiga palju.

2) Järgmisena ühendasime taha minu DLS Ultimate seeria rca kaablid, millele seni suuri lootusi olin pannud:

Üllataval kombel oli kohe kõrvaga selgelt kuulda vahe Supra kaablitega ja seda üldsegi mitte DLS-i kasuks. Bassiosa muutus jõuetuks, keskribasse tekkis mingi veider kumin juurde (sama probleem kollitas mind ka autosüsteemis) ning üldine mulje oli suhteliselt kesine.

3) Nüüd proovisime kõige kallimaid kohal olnud kaableid, milleks olid ulmelise välimusega XLO Reference signaalikaablid. Üldine reegel on see, et kallis kaabel peab lisaks heale helile ka kallis välja nägema, XLO ei petnud ootusi kummaski kategoorias:

Kaabel oli oma heli (nagu ka hinna) poolest teistest üle. Emotsioon jäi sellest kaablist kõige suurem, kõik insrumendid olid kenasti fookuses, bassiosa oli jõuline ja kõrgem ots ilusti selge . Tundus, et sarnaselt suprale tõstab see kaabel tibake keskriba ja kõrgemat otsa.

4) Nüüd jõudsime kaablini, mis osutus lõplikuks väljavalituks oma hea hinna/kvaliteedi suhte pärast. Chord Crimson (Plus):

Kõige paremini tuleb selle kaabli erinevus välja siis, kui võrrelda seda Supra kaabliga. Keskriba on suprast oluliselt vähem võimendatud, tundub nagu oleks ekvalaiserist keskriba tuntavalt maha keeratud, samas bassiosa on jõuline , kõrgem ots puhas ja muusika on väga meeldivalt tasakaalus ning sügav.

5)  Proovisime ka selliseid kaableid LAT- ilt

Hinnaklassist kõrgema otsa kaablid, meeldivalt sini-punase kameeleonläikelise ümbrisega ei jätnud päris sellist emotsiooni nagu oleks oodanud. XLO ja Supra olid paremad.

6) Selleks, et test oleks aus ja õiglane võtsime viimaseks ette superkaabli – umbes paarikümnekroonise hiina RCA, milliseid pannakse kaasa kõikvõimaliku kodutehnikaga:

Alustame bassiosast – võrreldes DLS-iga polnudki vahe teab mis suur. Keskriba ja eriti kõrgem ots läksid täiesti käest ära. Mingist fookusest pole siinkohal paslik rääkida – seda polnud :). Kõrgem ots kisas niivõrd kõvasti, et kraapis kõrva. Ainsa positiivse asjana võib öelda seda, et mis sa pea tasuta asjast ikka saada tahad :).

Kokkuvõtteks ütlen nii palju, et enda jaoks sai müüt kummutatud – kaablitel on kõrvaga kuuldav vahe ning paraku kallim kaabel reeglina on parem kaabel. Kahjuks ei õnnestunud “kuulata” Dls-i HQL kaablit, täitsa huvitav oleks olnud teada saada mis kvaliteediga kaablit pajud Euroopa Autoaudio tipud (loe: “DLS’i demoautod”) kasutavad.

Paul: Lisan mõned kommentaarid . Testi tegime kiirelt 20 minutiga. Tulemused ei vasta mingisugustelegi kriitikute kriteeriumitele, aga üks inimene sai enda jaoks pildi selgemaks. Kuna testimiseks polnud kasutada väga head võimendit siis kartsin, et ei saa asjadest õiget pilti ja vahed ei tule piisavalt selgelt välja. Nagu näha seda muret polnud. Kaablite pingerida ei pruugi olla õige, aga tähtis, et Andrease kasutatud DLS kaabli “headus” sai selgeks tehtud.