Seat Toledo SQ võistlusauto – pagasiruumi ehitus

Viimasest postitusest alates on palju vett merre voolanud, kuid see aeg on olnud väga tihedalt sisustatud. Selleaastase ehitusprojekti peamine märksõna oli pagasiruumi ümbertegemine selliselt, et säiliks võimalikult suur osa selle mahust ning oleks võimalik vajadusel ka pikemaid detaile vedada.

Kõrvalolevalt pildilt on näha, et eelmise aasta paigaldus piiras oluliselt kasutuseloleva pagasiruumi funktsionaalsust. Laes “rippuv” bassikõlarikast oli suur ja kandiline ning tagumiste istmete seljatoe taha koha lednud võimendid tegid võimatuks istmete alla keeramise.  Kuna 3 DLS-i RA-seeria võimendit ning Pioneeri heliprotsessor võtavad omajagu ruumi siis oli ainsaks alternatiiviks kogu kraam mahutada põrandale. Antud juhul osutus kõige suuremaks pähkliks varuratta säilitamine sellisel kujul et seda vajadusel ka kiiresti kätte saaks.

Kogu protsess sai alguse kuskil käesoleva (2009) aasta märtsikuus, kui visandasin CAD programmis esimesed kolmemõõtmelised kavandid.  Võimendiraami materjaliks valisin Miniteci alumiiniumprofiilid mis andsid tulemuseks tugeva ja ülikerge konstruktsiooni. Osa raamist on kinnitatud auto põhja külge kaheksa m6 poldi abil, ülejäänud osa raamist liigub vajadusel kuni ~40 kraadi üles. Kogu ülesliikuv osa koos võimenditega kaalub ligikaudu 20 kilo, ning seetõttu asuvad selle kummalgi küljel tugevad gaasamordid mis suudavad kõike rehvivahetuse ajal üleval hoida.

Kuna kogu ettevõtmise eesmärgiks oli säilitada võimalikult suur osa kaubaruumist, siis oli kavandamisel arvel iga millimeeter. Kogu põranda kõrgendatud osa on enam-vähem täpselt samas mõõdus kui võimendid, lisandub veel 17mm paksusest vineerist uus põrandapind.

Kui arvutis oli suurem osa paigaldusest juba mitu korda “läbi mängitud” oli aeg hakata asja reaalselt ehitama. Miniteci-st tellitud alumiiniuprofiilid saabusid kohale paari päevaga, ning olid ülitäpselt mõõtu lõigatud ja varustatud keermete, poltide jms vajalikuga koheseks montaažiks. Hingede jaoks kasutasin algselt m12 keermelatti ning 2mm paksuse seinaga nõellaagreid. Konstruktsioon õigustas ennast, kuid m12 latt osutus liiga nõrgaks. Uue hinge materjaliks kasutasin m14 latti ning vastavaid laagreid, ning tulemus oli juba piisavalt tugev selleks, et kaks gaasamorti ei suudaks seda painutama hakata. Raami alla kinnitasin 3mm paksusest alumiiniumist lõigatud plaadi, mille peale omakorda kinnituvad kõik võimendid ning protsessor. Tehnilise poole pealt mainiks veel seda, et kogu raami ehitude juures on kasutatud peamiselt polte ning nende avad hoolikalt ära faasitud. Kruvisid leiab tegelikult kogu projekti juures ainult juhtmeklambrite juures.

Kogu kaabeldus on veetud võimendiraami alt, ning kinnitatud spetsiaalsete klambrite abil võimendiraami alusplaadi külge, seega ei sega raami tõstmine absoluutselt süsteemi tööd. Kuna pagasiruumi põhi ei piirdu ainult võimendiraamiga, siis tuli teha kõrgendused ka ülejäänud põhja peale. Selleks otstarbeks sobisid odavamad ehituspoe alumiiniumprofiilid ideaalselt.

Enne reaalse põrandapinnani jõudmist tuli tegeleda tehase küljepolstrite mõõtulõikamisega kuna nende kõrgus ei sobinud tõstetud põrandapinnaga mitte kuidagi kokku. Töö käigus tekib paratamatult uusi ja huvitavaid ideid –  nii ka seekord. Aastatepikkuse muusikahuvi käigus olid polstrid nii mõnegi võimendi kõhualust näinud ning sellest tulenevalt moodustus kruviaukudest muster, milel üle iga vähegi tõsisem šveitsi juust võiks uhkust tunda. Visuaalselt polnud polstrid enam väga nauditavad ning seetõttu tõmbasin nad üle klaasriide vaiguga, et neid pisut tugevamaks muuta ning seejärel täiustasin tagumist poolt veel 1 kihi klaasriidega. Tekkinud polster oli piisavalt tugev selleks, et seda katta uue riidega, mis kohati vajas väga tugevat venitamist. Tulemus sai ehk paremgi kui originaalpolstril oma hiilgeaegadel.

Põrandapinna materjalina kaalusin algselt alumiiniumit, kuid sellest materjalist vajalike detailide valmistamine oleks olnud liialt aegavõttev tegevus ning piisava jäikuse jaoks ei oleks piisanud enam 3mm paksusest alumiiniumlehest. Praeguse seisuga on kogu põrand valmistatud 17mm paksusest vineerist, mis on kaetud sama riidega nagu küljed.

Selleks, et külastajatel helikvaliteedi võistlusel väga igav ei hakkaks  tuleb võistlejatel oma “riistvara” vaatamiseks välja panna :). Antud juhul mõtlen selle all loomulikult võimendeid, mis said endale 8mm paksusest pleksiklaasist katte. Kate omakorda lausa nõudis korralikku valgustust, mis koosneb hetkel 36-st valgest valgusdioodist. Bassikõlari paigalduse tõttu läks kaduma originaal pagasiruumivalgustus, mille ametikoha said endale neli 1W valgusdioodi. Valgusteid saab erinevalt lülitada, sest igapäevases kasutuses pole mingit vajadust efektse võimendivalgustuse järele, seda enam, et võimendite klaasaken on igapäevase kraami vedamiseks kaetud kaitsva vineerplaadiga.

Hetkel on kogu pagasiruumi projekt umbes 99% valmis, puudu on veel paar pisidetaili ning mõni polt siin ja seal, aga tulemus sai täpselt selline nagu plaanitud, võimalik et isegi natukene parem :). Järgnevas postituses lahkan natuke bassikõlari kasti ehitust, mis on ka mõnevõrra erinev sellest, mida igapäevaselt näha saab.